Meie kiisul avaldusid peale seda, kui rõdult sai lillekast sisse tõstetud, tõelised urukoera tunnused. Päevas käis ta hea mitu korda mulda auke kraapimas. Polnud midagi teha – tõstsime kasti ta käppade ulatusest ära. Aga mitte kauaks, sest varsti oli näha, et Kitty jälgis meie tegusid külmkapi otsas olevast kastist mullal lebades. Välja hüpates loomulikult kandis käppadega mulda laiali. Kastile sai peale panna kate. Nüüd hakkas Kitty katte vahele käppa toppima ja püüdis iga käpatõmbega kaasa haarata tükikese mulda
Harjutades on ta saavutanud osavuse ja nii tuleb iga päev mingi kogus mulda kokku pühkida.
urukoera kutsumusega kass
November 20, 2006 · Lisa kommentaar
Kategooriad: kass · muud mõtted


0 vastust so far ↓
There are no comments yet...Kick things off by filling out the form below.