veel kord muusikast/once again about music

Olin mitu päeva tantsumuusika lainel. Lisaks argentiina tangomuusika kuulamisele sai live-variandis imetletud Gerli Padari ja Martin Parmase tantsu (sh ka tangot).

Peale Eurolaulu võistlust spekuleeriti meedias, et Gerli Padari võit võis kohati tulla kaastundest, et Tantsud tähtedega talle vaid II koha andsid. Seosed kuulsuste tantsuvõistluse ja Eurovisiooni lauluvõistlusega ei ole aga mitte ainult Eestis.

Norra esindajaks Helsinkisse valiti Norra analoogse tantsuvõistluste publiku lemmik Guri Schanke. Pikaajalise Eurovisiooni-kogemusega Rootsi helilooja Thomas G:Soni (34 laulu 6 erineva riigi eelvõistlustele!) laul “Ven a Bailar Conmigo” tõi võidu. Mis tuli aga varasemast väga tuttav ette, oli see kleidivahetus enne loo lõppu! Tookord tõi punane kleit Marie N-le ju võidu! Aga sakslased, viidates tantsiva lauljanna vanusele, on lubanud järgmisel korral saata Eurovisioonile Heide Simonis‘e ( Saksa tantsusaates kõige vanem osalenud daam, kes oli 12 aastat Schleswig-Holsteini liidumaa president).

Riikide Eurovisiooni võidulugusid vaadates tuli Taani võidulugu vaadates meelde hoopis üks teine varasem lugu. Ikka see Dana Internationali oma!

I listened some days a lot of wonderful music of Astor Piazzolla. On Thursday I was on concert were took part winner of Eurovision 2007 Estonia Gerli Padar (who got 2nd place on Estonian show “Let’s dance”). She was there on concert as singer and as dancer too (with Martin Parmas).
In Norway is comparable situation: they sent to Eurovision Song Contest 2007 in Helsinki Guri Schanke, who was very popular in show “Let’s dance”. She sang Swedish composer Thomas G:son’s song “Ven a Bailar Conmigo”. Change of dress was like in Latvian entry with Marie N some years ago. Maybe will red dress give success for Guri Schanke too! Another song – Denmark’s “Drama Queen” – is for me similiar to song Diva, performed by Dana International in 1998.

ikka need kuhjuvad kohustused….

Kuigi päevad lähevad iga päevaga kukesammu võrra pikemaks, ei jõua ma oma tegemistega valgel ajal kuidagi toime. Ikka tuleb pimedal ajal ringi koperdada ja õhtuti jäistel konarustel libastumise ees hirmu tunda.

Viimase nädala jooksul pole pooleliolevatele kudumistöödele jälle rohkem aega saanud pühendada kui paar hilist öötunnikest. Sellise tööga kaasneb peaaegu alati üks kaasnähtus – mingi sisselipsanud viga. Seekord ei õnnestunudki mahalibisenud ja kudumata silmi üles võtta, sest kude hakkas kiskuma. Seega- mis hullusti, see uuesti!

Days are turning longer, but I must still must walk a lot in the dark. I’m really afraid of falling on the slippery pavements.

In last week I had time for knitting only sometimes in the late night. Tiredly it’s so easy make mistakes. Yesterday I found I lost some stitches and there wasn’t possible to knit them perfectly. I had to redo all !:(

muusika lummuses

Paar päeva tagasi sattusin kuulama muusikalist kollektiivi Vivacello. Selle seksteti repertuaari kuuluvad erinevad teosed klassikast kuni kerge muusika töötlusteni : Eller, Valgre, Rossini, Rimski-Korsakov, Miller, Mancini, Piazzolla…. Kõikide teiste lugude kõrval hakkasid Piazzolla lood kõige rohkem kummitama… Et oleks nagu kuskilt filmist?
Nii saigi hilisel tunnil hakatud otsima…… ja välja tulid erinevad variandid paladest Adios Nonino, Libertango…. Kuulasin neid ja ei pannud tähelegi, kui üle poole ööst oli juba möödas. Töö juures oli päeval õnneks selline arvutitöö, et sain endale tagada pideva nauditava taustamuusika.
Kui hakkasin algul meelde tuletama tangosid filmidest, siis meenusid kõigepealt “Scent of a Woman” , “Shall we dance?”, “Moulin Rouge”. Minu otsitavad meloodiad siiski nendes filmides ei olnud. Palasid mitu korda üle kuulates/vaadates selgus, et Libertangot on kasutatud filmis “Frantic” . Seal kõlab Harrison Fordi hädisele liikumisele tantsupõrandal taustaks Grace Jonesi laulmine.
Instrumentaalpalade juures oli fantastiline kuulata, kuidas ühest loost annab niivõrd erinevaid variante seada! Ansambel ( tšello, viiul, kontrabass, kitarr, klaver, bajaan) oli kõige lähem minu live-kontserdi-elamusele. Seda sai mängida neljal käel kahel klaveril või ühel klaveril, kvartetiga (klaver, tšello, viiul, flööt), viiuli-akordioni duoga, suupilliga, kitarritrioga (muuseas salvestatud Tartus) jne.
Minnes tagasi ühe oma lemmikfilmi “Scent of a Woman” (1992) juurde, siis seal kõlas tango “Por una Cabeza“. Selle autoriks on Carlos Gardel. Huvitava faktina sain teada, et täpselt sama tangot oli kasutatud ka filmides “Schindler’s list”(1993) ja “True lies”(1994). Kuidas on Arnoldi tantsuoskused Al Pacinoga võrreldes?

I visited some days ago concert, where sextet of cellos played very entrancing music. I was specially delighted about Piazzolla’s music. So I started to looking for some examples….and found there in You Tube a lot of interesting works. I wanted to know, in which movie I have seen one tango….. I was thinking about Shall we dance , Scent of Woman and Moulin Rouge, but there were other beautiful tangos. At last I found, that Libertango ( as song I’ve Seen That Face Before) was in movie Frantic.

At last I found interesting fact about famous tango “Por una Cabeza”. This used in three different movies : Scent of a Woman, Schindler’s List and True lies. Who is better dancer: Al Pacino or Arnold Schwarzenegger?

värbamine/recruiting

Olen mitmest kohast lugenud, et tänapäeval on paljudes firmades oluline uute töötajate värbamine läbi seniste töötajate.
Tänast posti läbi vaadates selgus, et ka minul on võimalus enda sissetulekut suurendada, kui suudan soovitada head ja püsivat tööjõudu! Must-valgel olid kirja pandud kõik tingimused ja loetletud, missugusel juhul ja millal siis need väikesed stiimulid minuni jõuaks.

Hakkasin siis mõtlema, kas mul õnnestuks siis suve lõpuks need 1200 krooni (miinus maksud) endale saada. Mõtlesin tutvusringkonnas läbi kõik potentsiaalsed inimesed ja ega kedagi järsku sõelale jäänudki. Vanemad inimesed, kel nii eesti kui vene keel võrdselt suhtlustasandil suus, ei võtaks vist tööd eriti hea meelega vastu . Päris noortel, kel poleks lisa teenimise vastu midagi, on aga vene keeles suhtlemisega ….teatud probleemid. Siis tuli meelde, et alles paar päeva tagasi küsiti minult luba võtta minu tööst jupike kellelegi uuele, proovitöö tegemiseks. Seega – kõigepealt võetakse vanalt tegijalt teatud osa (tüki)tööd ära ja siis “premeeritakse” umbes sama summaga värbamise eest. Selleks, et mina kogu summa kätte saaks, peaks see värvatu edukalt pool aastat ka vastu pidama.

Tundes oma tutvusringkonna kahtlevat suhtumist kogu sellelaadilisse tegevusse (küsides pidevalt, kas tasu on kogu närvikulu ja ajaraiskamisega tasakaalus), siis minul jääb see lubatud summa igatahes saamata.

I read in newspapers about possibility to employ/recruit new workers by using old workers.
Today I found in mailbox letter where was suggestion to get some additional money, when I recommend some new worker for making polls. There are needed people who are communicative, can speak both Estonian and Russian, are dutiful, can use computer, drive a car…. I know eldere people, who speak both languages, are communicative and dutiful, but haven’t car and don’t like use computer….. and know young people, who need additional money, like use computer, but can speak Russian only a little …..
Really, maybe I know some persons who have all this qualities…… but they hate all this kind work .
Some days ago I knew that in next weeks I haven’t so many tasks as was in timetable. Some tasks got one new worker. I was agree – so I can be on next weekend more at home.
So I can lose some money ( task will go to new) and firm will give me bonus after first successful task. Other part of bonus I will get after 6 month of successful work of new worker!

Resume. I know, can’t find any new worker and don’t get any bonus.

Lõpetatud töö 3/2007

Eelmisel nädalal õnnestus enne kõikide ülesannete totaalset kuhjumist lõpetada ära sõrmikud.
Alustasin neid juba novembrikuus, kuid soojad ilmad ei sundinud eriti tagant ja siis tulid juba muud vaevad ja hooled. Ringi sai neid ka teha omajagu. Võib vist öelda, et 2/3 sõrmedest sai üles tõmmatud ja uuesti kootud. Eks nii juhtub, kui teha umbes – ilma kätte proovimata! Nüüd igatahes jäädi tehtuga rahule ja võeti kasutusele ka.

At last I finished gloves for my husband. I started knitting soon in November, but weather was so warm and he didn’t need so warm gloves. Then I got many other urgent tasks and gloves were waiting for better time. I wanted make gloves for surprise and so I didn’t try how they match. I knitted at first fingers too large and so I had to redo most of them.

mitte ei saa aru

…mis on lahti nende piltidega!!

Selleks, et pildid oleks klikitavad, kasutasin senini  Flocki pildiribalt kas pisikese või suurema pildi blogisse lohistamist ja kõik toimis. Kui kopeerisin pildi aadressi Photobucket’ist või Flickr’ist, siis oli teada, et on ainult pilt, aga suuremalt vaadata teda ei saa. Nädalavahetuse kohta ülevaate tegemisel sai proovitud lohistada küll pisikest kui suuremat pilti, aga ei mingit tulemust. Kas on jälle mingi  brauserite vaheline konflikt? Või on mingid rakendatud uuendused teatud võimalused ära kaotanud?
I don’t know why my pictures aren’t clickable anymore?  I used  Flock’s  “drag-and-drop” from photobar  for  getting clickable pictures and all  worked perfecktly.  When I copied only address  from Photobucket or Flickr, then  I got only picture, but without possibility to see larger view.  Now I’m really sad that pictures, taken on last weekend, don’t open …..
Flock and Mozilla Firefox were working together, but maybe some updates were erasing some opportunities?

pakaseliste päevade mõtteid

Kui reedel kurtsin, et palavus ei lase elada, siis laupäeva kokkuvõtteks sain ainult kurta: pagana külm!

Laupäeva tuli võtta tahes – tahtmata töötegemiseks, sest tähtajad jälle ähvardavalt lähedal. See tähendas sõitu 40 km kaugusele.
Arvasin, et olen kavalpea ja hoian kõvasti kokku, kui auto asemel sõidan bussiga. Asja täpsustamisel selgus, et buss, mida olin varem kasutanud, on hoopis käigust maha võetud. Õnneks tunnike hiljem siiski sain liikuma. Mida linnast kaugemale, seda tühjemaks buss jäi ja viimased 15 km olin ainuke reisija.
Kohapeal selgus, et minu plaan ” töö kiire ja korralik” ei funktsioneeri. Minust sõltumata asjaoludel tuli üle tunni aja kõndida siia-sinna, enne kui õuesolekust pääsesin. Selle aja jooksul tundsin, et olin teinud mitu viga. Kõigepealt – valinud valed jalanõud. Valisin sellised, mida saan kiirelt jalast ära ja jälle jalga tagasi. Need osutusid aga lumisel ja jäisel pinnasel liiga külmadeks, sest jäisus tungis kiiresti läbi õhukese talla. Teine viga oli, et jope alla sai pandud õhuke kampsun. Tavaliselt sisse-välja-sisse liikumisel läks nahk kiiresti märjaks, kuid seekord jäid alguses need sisseminekud enamasti ära ja seetõttu puges külm ka kontidesse. Kui lõpuks ruumi pääsesin, siis isegi jahe tuba (peremees istus lambanahast vestiga) tundus saatuse kingitusena. Arvasin end veel ühte viga teinud olevat – ei võtnud kaasa fotokat. Kohati oli loodus mänginud huvitavaid mänge, aga need jäid minust jäädvustamata. Nagu ka see, et Peipsi ääres on noormeeste lemmikmänguasjad lumesaanid. Nendega siis rallitakse ringi, tehakse igasuguseid hüppeid ja pöördeid , nii et lumi lendab. Teed on selle tulemusel lihvitud libedaks kui liuväli. Kinnikülmunud jõgi on aga kasutusel “saaniteena”.

Õhtuse bussiga tagasi sõites sain teha ka ühe heateo. Pensionärist onu, kellega koos bussi ootasime, kurtis, et tõmbas taskusse pandud 10 kroonise kindaga välja ja nüüd pole enam pileti ostmiseks vajalikku summat. Et peab bussijuhti paluma, et kas võtab peale. Kui buss ette tuli, andsin onule 10 krooni. Ta küll kahtles, et kuidas ta siis niimoodi võlgu jääda saab, aga võttis siiski raha vastu. Kui pileti ära ostis, tuli ja andis mulle 5 krooni tagasi. Ütles, et vähemalt selle saab tagasi anda. Kui ta oli oma peatuses väljumas, hõikas veel ukselt üle bussi: “Suur tänu, et aitasite mul koju jõuda!”

Kurtsin, et järjest võetakse busse käigust ära, eriti nädalavahetusel. Aga tegelikult on see pilt ikka nigel küll. Ma mõtlen – sõitjate mõttes. Lõuna ajal oli linnast väljudes buss peaaegu täis. Palju noori, mõned mammid suurte poekottidega. Enamik väljus ca 15-20 km jooksul. Peale 25 km olin jäänud bussi ainult mina. Tagasi tulles oli bussis selle 40 km jooksul vaid 5 reisijat, neist ainult mina algusest lõpuni. Sellise kassa järgi ( kokku 50 krooni ringis ) võib vist ka see liin varsti hingusele minna.

Aga sooja ma laupäeval õieti ei saanudki. Kuigi tegin kuuma jalavanni ja mässisin end kampsunisse. Kahjuks minu mõõtmed on palju suuremad kassi omadest ja nii ei saanudki ennast tema kõrvale kuumale radiaatorile sooja keerata.

Pühapäeval oli pakane veel puud veel ilusamaks teinud. Lisaks sellele “kiusas” mind jälle väike rühm leevikesi. Nimelt nad käivad kuskil toidumajakeses söömas ja vahepeal lendavad täpselt minu akende all olevatele puudele. Kui mina otsin välja fotoaparaadi, et neid pildile saada, siis kindlasti lendavad nad jälle üksteise järel sööma ….ja tagasi tulles istuvad kõige kaugematele okstele. Nii on hommikukohvi kõrvale “jahipidamine” kindlustatud!

Pühapäeval olin sunnitud auto kasuks otsustama. Otsuse tegemine polnud üldse raske: lihtsalt pühapäeval ühistransporti ei ole. Püüdsin eelmise päeva vigadest õppida: panin jalga soojemad sokid ja selga soojema kampsuni ning võtsin kaasa fotoka. Kahest esimesest muudatusest oli tuntav kasu, kuid minu suureks kurvastusest laupäevane härmailu oli kõik kadunud. Meel läks kurvaks, sest tee peal olin näinud mitmes kohal täielikult härma mattunud puuderivisid, kuid ei hakanud pildistamise pärast kinni pidama. Pildid järvest ei tulnud ka välja, sest päikest ei olnud ja jääl kükitavad kalamehed sulasid fooniga ühte.

Ilmateated igatahes lubavad talve jätkumist ka järgmisel nädalal ja mõned kaunid maastikuvaated jõuan kindlasti ka edaspidi ära teha.

On Friday was in the office too hot, but all weekend was for me too cold!
Saturday morning was cold , but I had to go to work in the countryside, because deadline is coming very quickly. I decided drive by bus and use this time for reading. I made some mistakes in the morning. At first – I took wrong boots. I was thinking only about this , how quickly I can take off my boots, when I enter the house. My boots were too thin for cold weather. Specially, when ground was all in ice and snow. My second mistake was – I put too thin jumper on. So I felt totally frozen after walking 30 minutes. When I met first man, who wanted talk to me and I sat there in the kitchen, then I felt myself in that cool room like destiny’s darling.
I wanted take some pictures about wonderful winter, but camera was at home. I was on the shore of Lake Peipsi (the fourth largest lake in Europe) and in winter there are many fishers on ice.
When I was waiting for bus in the evening, one old man told me that lost money from pocket and he’s in difficult situation: without money can’t go home. He wanted drive only about 10 km and I gave him money, what he needed. At first he told, he can’t return this money, but I told him, this isn’t problem, this is like present. Before when he went out from bus, he thanked me for possibility to drive home. I felt myself really like welldoer!

On Sunday morning were again all trees frosted. I drank coffee and spent long time for taking pictures of snowbirds. I don’t know, maybe they are every days there on trees, but I can see them only on weekends.
On Sunday I drove car and took camera with me to lake’s shore, but by cloudy weather fishers there on the lake weren’t seen very much and frost from trees was lost in wind. I took some pictures, how on the ice of river was nice way for snowmobiles. Snowmobiles were very popular for youth and they made tricks on the streets and drove very fast on the ice of river.
Winter don’t end on next week and I hope can take some great snowy and frosty landscape pictures soon.

külm vs. kuum

Viimastel päevadel võis iga päev lugeda uudistest, et jälle on püstitatud selle talve uus külmarekord. Tänane hommik vist uut rekordit ei püstitanud, aga tajutav temperatuur oli küll tänu tuulele eelmistest päevadest minu jaoks madalam. Tänu vastu puhuvale tuulele tilkus silmist lakkamatult pisaraid ja need jäätusid ripsmetel…

Tööl oli aga täielik troopiline keskkond. Tänu külmale ilmale oli automaatsüsteem ennast mobiliseerinud maksimaalsele režiimile ja radikad õhkasid jubedat kuumust. Kraadiklaas näitas 25 C. Igatahes mõne minuti pärast viskasin kampsuni seljast. Kui hakkasin vaatama, kuidas lilled selles palavuses elavad, selgus, et aknalaual on hoopis kummalised lood. Nimelt on minu pakettaknal mingi sulgumisprobleem ja akna alt voolas aknalauale jäist õhku. Egas midagi. Kraadiklaas aknalauale. Nii 10 cm aknast, lillepottide vahele. Kui lõpuks temperatuurilangus peatus, oli näit kraadiklaasil 5 C ! Istun aknast ca 1 meetri kaugusel . Õnneks kuumavast radiaatorist tõusvad õhuvoolud ei lasknud sellel jäisel õhul minuni jõuda, aga “normaalsema” välistemperatuuri ning lõunatuule korral on olnud külma õhu liikumine tuntav küll.

Tänase päikseselise päevaga on tunne troopikas olemisest järjest süvenenud. Tegin siis järgmise katse. Kraadiklaas kirjutuslauale – kaugus radiaatorist ca 1,5 m. Tulemus: 28 C ! Selline rammestav olek, et viskaks jalad lauale ja tooli seljatoe maksimaalselt maha!
Muidugi saaks selle kõige vastu väga lihtsalt võidelda: avada toa uks ja lasta koridorist sisse tunduvalt jahedamat õhku. Aga mis teha, kui ma tahan olla oma privaatses ruumis ja mõte sellest, et koridoris patseerivad inimesed saaks piiramatult minu tegevust jälgida, ei meeldiks mulle põrmugi!

Kuna nädalavahetuseks lubab ilmajaam jätkuvalt külma, siis igaks juhuks pean lilled tõstma aknast kaugemale. Muidu võib juhtuda, et sulgvõhk on esmaspäeva hommikuks külmal ära võetud. Teised lilled peaksid külma suhtes vähem tundlikud olema.

In last week I read in news that in every day we got new record “The coldest day of this winter”. And which place was the coldest in Estonia? Of course – my town. Sometimes it called ” Capital of cold “. Yesterday morning was here temperature -29,1 C. It’s “very warm” if to compare to January 17, 1940, when here was -43,5 C. This is the coldest temperature of Estonia at all.
In office was waiting me real tropical climate. In the room was +25 C. Radiator was totally hot. When I looked my flowers on the windowsill, I felt, that there was moving cold air. I put thermometer there….and result was only 5 C! Window of my room don’t close completely and so can cold air move into room. My desk is situated in 1 m from window, but hot air from radiator warms all cold air coming from cranny of window.
At mid-day I put thermometer on the desk and result: 28 C! I wanted put my feets on the desk and sleep a little….
Of course I can open the door of my room, but I really like privateness very much!

In weather forecast for weekend I read that weather will be as cold as it was in last days. So I must move flowers from windowsill to the desk. So they don’t freeze in the cold air coming from cranny.

pildistamisest

Täna hommikul oli tõesti kurb meel, et töö juures polnud võimalik teha pilti. Aknast avanev külma hommiku pilt oli võrratu! Päike paistmas läbi vine, selle ees pikad suitsujoad tõusmas korstnatest taeva poole…. Muidugi üle kõige imetlesin (ja imetlen senini) õhus hõljuvate lumekristallide sädelust! Kui oleks fotokas praegu käepärast, siis teeks kohe hulga katseid, kas oleks võimalik mingitki pilti sellest päikesejoas toimuvast värelusest jäädvustada….

Panen siia ühe jaanuarikuu pildi, kus pakane veel tugevam oli, kuid hommikuhämaruses oli põhiliseks pildistamisobjektiks siiski taevas.

Veel üks väike pildistamisega seotud leid. Ise olen tihti olnud hädas, kuidas tekitada teatud huvipakkuva objekti jaoks piisavalt taustavalgust. Tuleks kohe järgi proovida! Hetkel majapidamises vist küll sellise suurusega kasti/karpi ei ole, aga kui otsida, saab vast ka sellest probleemist üle.

Today in the morning I was really sad, that I hadn’t camera with me. I saw wonderful picture from my office window. Sun, roofs, chimneys, white smoke….and shining of ice ( or snow ?) crystals in the sun….. Today is cold day and I saw this shining more than 2 hours.
Picture, what you can see, is taken in January, early in the morning, when was temperature -24 C. Then I wanted save colourful sky on the picture.

I’m beginner in taking pictures and I have always many problems, how to get right lighting. Today I found a good recommendation! I haven’t fitting box at the moment, but I hope I try this recommendation soon.

talve naasmine

See Eestimaa talv on ikka muutlik küll! Vahepealsed plusskraadid panid juba vaatama kevade poole, sest lumehunnikud sulasid silmnähtavalt ja paksemad talvekudumised sai juba tõsta natuke kaugemale. Täna oli aga hommikul kõvad miinuskraadid ja ilmajaama kodulehelt võis välja lugeda, et tuule mõjul võis tänane ilm tunduda külmem kui -20 C. Hommikune jalutuskäik kodust tööle sundis igatahes käsi sügavale taskusse toppima, sest nädalalõpus said kindad kui ebaolulised ruumiraiskajad esikukapi sahtlisse pandud. Pole midagi, tuleb endale enne kevadet õhemad sõrmikud kududa, mis palju ruumi ei võta!

Viimased õhtud ongi teleri juures kulunud juba detsembrikuust pooleli olnud sõrmikutele. Kui alustasin sõrmede tegemist, ei osanud täpselt arvestada hästi paksu lõngaga. Proovida ei tahtnud, sest tahtsin teha üllatust ning arvasin sobivat kui teen “natuke suurema kui endale sobilik”. Ühe kinda kõik sõrmed said valmis ja siis andsin naljapärast proovida. Tuli välja, et kõik sõrmed olid natuke laiad ja igal juhul pikad. Kiiretel nädalatel jäi asi päris soiku. Eelmisel nädalavahetusel sai siis need õnnetud kindad uuesti välja otsitud ja alustatud teise käe sõrmi. Nüüd sai iga sõrme valmides lasta proovida. Tulemus on selline, et ka mina ise saaks neid kätte panna, kuigi sõrmed veidi laiad on. Ja ometi olen ma kogu aeg arvanud, et mul on väike käsi! Nüüd ei jää muud üle, kui teise kinda sõrmed ka kõik uuesti teha, sest muidu on erinev suurus silmaga näha. Kui see töö saab tehtud, tuleb ühe hooga ka endale ühed kindad valmis visata.

Eilsel päeval sai üle pika aja jälle Saksa telekanalit vaadatud. Eelmisel aastal, kui kaablifirma kaotas ära RTL ja Pro 7 , lisaks ka VIVA, oli tõesti nördimus suur. Oleks ta siis midagi asemele pannud! Aga ei – rahvas ei oskavat saksa keelt ja keegi neid kanaleid ei vahi, aga kõik tahaks vene kanaleid vaadata! Jäi alles üksainuke saksa kanal – RTL2. Seda olen ausalt öeldes vähe vahtinud, kuna paljusid filme olen juba mujal näinud. Eilsel õhtul sai aga visatud pilk sinna kanalile, sest hakkas peale Big Brother, 7. vahetus. Loomulikult on see reality show küsitava väärtusega, aga vähemalt saksa keele kuulamise pärast olen ma seda aastate jooksul ikka nädalas korra vaadanud.

We had last weekend warm days and everywhere on the streets was water. I put warm kntting works soon away, but today temperature fell again till -16 C. By wind it was like -23C . I haven’t long way from home to work. Only maybe 10 minutes to walk. Today in the morning I was sad, that I took gloves soon away from bag. Now I must knit some small gloves! In last weekend I knitted again gloves, what I started in December. Then I didn’t tell him, who will get this gloves. I wanted make surprise……..but knitted all fingers too large. Now I started with other glove and I hope , they will be fine and suit perfectly. It means I must redo most fingers of first glove. I hope be ready on Friday, on our wedding anniversary.
Yesterday I watched maybe after some month again german TV channel RTL2. We had many years ( till last year) in cableTV German channels like RTL, Pro7, Viva, RTL2, but it changed. Firm told, that people don’t understand German and want to watch TV in Russian . Now we have many Russian but only one German channel in our cableTV. I watch them very rarely. Earlier I often watched German talking shows . Now I’m really beeing in need of listen German talk! Yesterday started again new german Big Brother. I’m not big fan of reality shows, but it’s possibility to listen again German. ….and of course thinking about people with different characters.