Järjekordne kuu on möödunud linnulennul.
Arvuti, mis pole veel poolt aastatki teeninud, on tekitanud juba piisavalt palju peavalu. See pidigi vist Vista probleem olema, et näitab, et mälu on täis ja midagi teha ei lase. Nii pole juba kuu aega saanud mingeid pilte arvutisse laadida ega töödelda. Internetis lugemist pole seni takistanud, aga kui lisaks kellegagi vestelda ning ka muusikat kuulata tahaks, on hing kinni.
Septembrikuus sai paar korda ka metsas käia. Eks ikka seened need põhilised huviobjektid olnud, aga minu tuttavas metsas erilist saaki ei õnnestunud saada. Ainult kord-paar pannile. Kaardimaterjale uurides sain teada, et minu põhilised kvartalid on eriliselt välja toodud, kuna seal kasvab looduskaitse all olevaid taimi.
Rattasöidule õnnestus septembris hulga rohkem aega kulutada kui augustis. Õhtused tiirud olid keskmiselt 25-30 km ringis. Korra sattusin ka liiklusohtlikku olukorda. Nimelt püüdis üks autojuht talust peateele välja sõites mind – peateel liikuvat jalgratturit – täielikult ignoreerida ning mind päästis paremal juhul müksust vaid järsk pidurdus ja vasakule keeramine. Õnneks ei tulnud hetkel kedagi selja tagant.
Palju tunde sai taas veedetud arvutis ” Saaga” lehekülgedelt oma juurte otsimisel. Sel kuul olid vaatluse all rohkem emapoolsed sugulased Viljandi praostkonnast. Hulga tööd on veel ees, sest õigeusu materjalid ootavad veel detailset läbi vaatamist
Käsitööga sai septembris vaid niipalju tegeldud, et sai salvestada mustreid ning õpetusi ja tutvutud ülevaadetega. Külmade ilmade saabumine sunnib vast ka pooleliolevaid villaseid asju jälle kätte võtma ja lõpetama.
