Jälle on lennanud tuules üks kuu igavikku.
Tuul on viinud kirjud sügislehed, aga õnneks jätnud veel viivuks õhu tavalisest soojemaks.
Ju see ikka lähenev vanadus on, et sel sügisel on kukal kartnud hirmsasti tuult. Kuna eelmisel nädalal oli vaja pikalt väljas olla ja paigapeal seista, tegin endale kiirelt väga lihtsa mütsi. Heegeldatud müts on tuulekindel ja seisab püsti kui kiiver! Kodused vaatasid sellise eseme peale viltu ( et pole tal nägu ega tegu), aga mina olen oma halli lihtsa “potiga” väga rahul.
Lähenevad külmad ilmad sunnivad pooleliolevaid käsitöid välja otsima ning valmis tegema. Igatahes järgmised tellimused on sallid, kollased sallid. Üks karvane Alvita Rasa lõngast on valmis, kuid pole pildile püütud. Teine, vallatu mustriga sokilõngast, on pooleli.
Aga kaugel need päris külmadki : jõulukaktused juba õitsevad!
