tuulest viidud ….

Jälle on lennanud tuules üks kuu igavikku.

Tuul on viinud kirjud sügislehed, aga õnneks jätnud veel viivuks õhu tavalisest soojemaks.
Ju see ikka lähenev vanadus on, et sel sügisel on kukal kartnud hirmsasti tuult. Kuna eelmisel nädalal oli vaja pikalt väljas olla ja paigapeal seista, tegin endale kiirelt väga lihtsa mütsi. Heegeldatud müts on tuulekindel ja seisab püsti kui kiiver! Kodused vaatasid sellise eseme peale viltu ( et pole tal nägu ega tegu), aga mina olen oma halli lihtsa “potiga” väga rahul.

Lähenevad külmad ilmad sunnivad pooleliolevaid käsitöid välja otsima ning valmis tegema. Igatahes järgmised tellimused on sallid, kollased sallid. Üks karvane Alvita Rasa lõngast on valmis, kuid pole pildile püütud. Teine, vallatu mustriga sokilõngast, on pooleli.

Aga kaugel need päris külmadki : jõulukaktused juba õitsevad!

Mööda lennanud näärikuu…

Olen püüdnud sel aastal olla virgem koduste toimetuste ning tööasjadega, aga seda eelkõige kodus arvuti taga kulutatud aega vähendades. Täpsemalt väljendades – olen vaid mõned korrad lubanud ennast sukelduda blogimaailma ning Bloglines näitab lugemata ühikuid juba üle 10000.
Lootsin jaanuarikuus kasvõi ühe postituse teha, aga arvuti kahjuks luges 31.jaanuari viimase tunni juba uue kuu koostisosaks.

See-eest olen muude kiirete tööde kõrvalt lõpetanud sügisprojektide tõttu pooleli jäänud sõrmkindad, ühe juba 2007.a. esimesel poolel kõrvale tõstetud sokipaari ja edeneb vähehaaval ka palmikutega vest. Õhtuse tunnikesega eriti palju edasi ei jõua. Tumeda lõnga puhul eriti.

Kunagi pidasin plaani katsetada värvide üleminekutega lõngast kudumist. Rääkisingi soovist kududa salli ühele inimesele, kes parajasti uuris, mida ma kingiks saada tahaksin. Rohkem sellest juttu ei olnud. Tuli lõpuks ka see kinkide saamise aeg. Enne kui ma pakki avada jõudsin, öeldi juurde märkuseks, et kuna mul niikuinii vähe aega on, siis pakis on mitte lõngaviht, vaid juba kerad!!! Nüüd ei oskagi seisukohta võtta, mida teha nende ilusasti tooni järgi keritud keradega…..

I haven’t been in blogs in last months only sometimes. I promised that I spend more time for home in this year, but I can find this time only by decreasing surfing in internet. So I saw there in Bloglines soon over 10000 unread posts.
In January I finished at last gloves(started in autumn) , socks ( I started sometimes in the beginning of 2007) and started blue cabled vest.

Detsember kaob linnulennul

Kunagi keegi kirjutas oma blogis, et elu on nii kiire ja lõpetamata postitusi, mis jäävadki mustandiks, tekib järjest juurde. Sama seis on minul. Novembrikuul sai mitmel teemal alustada, kuid tõlkeni asi ei jõudnudki. Ju nad jäävadki vaid mingiteks märksõnadeks minu mustandite reas.

Viimasel nädalal on olnud nii palju igasuguseid nõupidamisi või uute ettevalmistamisi, et lõunale minek on täiesti ununenud. Eilsel päeval tekkis väike auk ja otsustasin käia kodust läbi, et õhtuste tegemiste jaoks ettevalmistust teha. Maja ukse taha jõudes selgus, et keegi oli oma jõudu rakendanud vales kohas. Nimelt minu võti keeldus koostööst maja välisuksega. Õnneks oli üks naaber väljumas ja pääsesin sisse. Postkast oli nagu neljapäeviti ikka väljaandeid täis. Viskasin pilgu lehtede vahele ja seal oli pakiteade! Jätsin muu lõunaks planeeritu tegemata ja läksin pakile järele.

Tööle tagasi minnes mõtlesin, et kuidas toimida- kas võtta enne jope seljast või kohe avada pakk. Tuppa jõudes selgus, et kohe-kohe on vaja ühte aukirja. Seega jäi pakk ootama oma järjekorda. Oleks ju küll olnud tore töökaaslastele öelda, et oodake, vaatame enne paki üle, aga ülemustel on alati kiire.

Kui ma paki lõpuks avasin ja sisse piilusin, vaatas mulle sealt vastu roheline talvesoe ( koos väikeste variatsioonidega)! Igatahes jalad saavad roheliste sokkide sisse sooja pugeda, ringlevate viirustega kaasnevate nähtudega aitab võidelda külmetustee. Ja kui senini olen ma igasugustest viltimis- ja vanutamistöödest ennast kõrvale hoidnud, siis nüüd tulevad need ka ära proovida! Imeilusa tooniga Jil sobib hästi minu olemasolevatega ning leiab kindlasti lähemal ajal kasutust. Suur tänu Mummule toreda paki eest!

Mummu, mis sokkide suurusesse puutub, siis need 1-2 cm soki lisapikkust pole probleem!

Aga see sokkide pildistamine oma jalas nii, et oleks näha nii muster kui ka suurus, on täielik tsirkuse trikk! Pean tunnistama, et sellise triki tegemist ma üldse ei valda.

Somebody wrote, that in busy time will be more drafts than posts in the blog. I’m in the same situation. Last month I wrote about 4 themes, what are without translations waiting right time….

I’m taking again part in one exchange project. Yesterday I got wonderful gift : socks, yarn, preyarn…

pakiteema õnnelikult möödas

Täna õhtul arvuti taha jõudes ootas mind ees lõpuks rahustav ning rõõmustav teade, et valge saadetis oli õnnelikult omanikuni jõudnud!

Kui ma valge paki jaoks ankeedi sain, siis algul jäin veidi nõutuks. On ju nii raske leida huvitavat materjali (st lõnga) inimese jaoks, kes ise tegeleb lõngadega!
Paki kokkupanekul olid mul mõned ideed kohe olemas, aga need ei realiseerunud täpselt nii nagu ma vaimusilmas olin ette kujutanud. Sallil katsetasin ma läbi mitmed lõnga ja mustri kombinatsioonid. Kui olin lõpuks valiku teinud ning pool salligi valmis, otsustas “sisemine kvaliteediinspektor”, et sisse lipsanud vigadega eset kinkida ei saa ning alustasin otsast peale.

Salli viimistlemise juures juhtus ka paar naljakast seika. Loomulikult seoses meie kiisuga! Ta on hirmsasti uudishimulik ja soovib kõike vaadata kuskilt kõrgemalt. Kui mina salli viimistlemiseks nööpnõelu paika panin, pidi Kitty loomulikult istuma minu õlal. Kui ma olin salli paika saanud ja võtsin oranži veepritsi, tundsin, kuidas Kitty mu turjal tegi ennast madalamaks kui rohi! Ta nimelt ei osanud seisukohta võtta: senini oli see oranž ese olnud alati seotud mingi temapoolse pahandusega/ probleemiga ja sealt pritsiti tema suunas vett ning pahandati! Kui ta nägi, et tema suunas ühti piiska vett ei lenda ja valitseb vaikus, julges ta jälle istuma tõusta. Veidi aja pärast pidi ta minema ja oma käpaga ära katsuma koha, kuhu seda vett pritsiti.

Kui paki esemed olid olemas, siis tuli mul idee, et väikeste asjade koos hoidmiseks võiks olla üks väike kotike. Materjaliks oli käepärast võtta just naturaalvalge linane, kuid “tänu” niidi kvaliteedi ebaühtlusele tuli see pakend välja kui minivariandis vilets turuvõrk. Selle ümbertegemiseks enam aega ei jätkunud. Mõlgutasin isegi mõtet panna kotile külge sildi “See on ainult valge pakend” ning soovituse vajaduse korral asi üles harutada ning lõng sobilikumalt ära kasutada. Kui on võimalust teda kuidagi ära kasutada (näiteks köögis mingite esemete hoidmiseks), läheks ta siiski ta asja ette.

Today I read, my “White gift for time of souls” arrived at last!
There in package were knitted scarf, yarn for knitting and yarn for crochet, cup with name, some chocolates, tea and one small crochet bag /package.

Pakid, pakid….

Selle nädala algus tõi mulle mitu saadetist.

Esimene neist oli valge sisuga pakk.
Esmaspäeva hommikul tegin aega parajaks enne tööle minekut. Tavaliselt on postiljon varajane ja lehed minu lahkumisel juba postkastkastis. Seekord polnud. Kuna ma teadsin, et päev tuleb pikk, tegin lõuna ajal haagi kodust läbi, et kontrollida postkasti. Mingit teadet polnud. Õhtupoolikul tütar helistas, et vanaema juurde olevat viidud mingi minu nimele tulnud pakk ja lubas selle koju tulles kaasa võtta. Kuna teadsin ka ühte teist pakki tulemas, küsisin, kas see oli tilluke pakk. Kommentaar oli, et kerge, aga mitte tilluke. Postiljon olevat käinud päeva jooksul mitu korda meie korteri suletud ukse taga ja lõpuks viinud paki paar maja edasi elava vanaema juurde.
Kokku saime kolmekesi – mina, tütar ja pakk – alles kella 22 paiku. Paki avamise juurde tuli ninapidi juurde ka kõige uudishimulikum karvane tegelane. Paki avamisel omastas Kitty enesekindlalt karbi. Lihtsalt nuusutas selle igast kandist üle ja seadis siis ennast mugavalt muhvi.

Aga nüüd siis pakist endast. Ümbrikust tuli välja karp, karbis oli valgetesse paberitesse pakitud midagi pehmet ja kerget. Pabereid avades polnud mu üllatusel piire!

Seal oli kaks tokki Titan Wool meriinolõnga, purk tekstiilivärvi, TÜ Akadeemilise Naiskoori CD “Eesti Mustrid” ning imeilus haapsalu sall! Lipsuga kaardi pöördel oli ka väike ( pildiga) vihje paki saatja kohta. Sellega oli kõik öeldud! ( Olen ise ka ca 7 aastat elanud koos taksidega).

See helikandja oli tõeliselt tore “hingeline” kingituse osa, kus olid harmoonias nii plaadi nimi, väliskujundus kui ka faktid, et olen ise laulnud Vaike Uibopuu käe all ning osade plaadil kõlavate lauludega sain jooksvalt kaasa laulda!
Sügav kummardus kauni salli kudujale! Mina ise ei suudaks sellist asja vist ka mitme aastaga valmis saada.

Suur-suur tänu Savitaksile!

Kaks päeva hiljem saabus kohale teine pakk. Ka see sisaldas helisevat sisu. Nimelt sattusin pühapäeval üle pika aja kuulama Vikerraadios saadet ” Klassika? See on imelihtne!” ja minu suureks üllatuseks loositi saate auhinnaplaat mulle. Nii saan ma hakata kuulama lisaks koorimuusikale ka Eduard Tubina “Kratti”.

Aga üks küsimus jäi kummitama: kas mitte puhtatõulise taksikoera saba ei peaks olema maapinnaga paralleelselt taha sirutatud?

inventuur vol 4

Eelmisel aastal blogiga alustades sai teha nii lõngade kui ka pooleliolevate asjade inventuuri.
Seekord uurisin aastaid tagasi tehtud asju.

Väike valge pluus. Endalegi üllatuseks on kampsunit (kootud minu mäletamist mööda kuskil 7.klassis ) võimalik peale väikest viimistlust kohe selga panna. Ei mingit probleemi suurusega! Praegu ei tekitaks vist probleemi pluusil lühikeste varrukatega kampsuni peal kandmine…

Kunagi sai teha valgest peenikesest villasest lõngast nr 2 varrastega suur töö: erinevate palmikutega ja mummudega kõrge kaelusega kampsun. Seda kandsin ise, siis kandis ka tütar. Temale läheb see edukalt selga, aga minu jaoks see jäänud kitsaks. Praegu ei kujutaks küll ette, et hakkaksin nii aeglaselt kulgevat tööd ette võtma!

Villaseid salle on saanud teha aastate jooksul kingitusteks küll lugematu arv. Üks minu lemmikmustreid .

Asju edasi-tagasi tõstes avastasin ühe rätiku, mille olemasolu olin täiesti unustanud! Kunagi sai kootud rätik, mida kandsin kasukaga käies rätikuna peas või külmema ilmaga sallina kaelas . Õlarätikuna kandmiseks on ta pisut napp. Aitaks see, kui teha talle äärde mingi servapits ja leida parem kinnitusviis. Pildistatud sai rätti toolileenil, lisaks lähivõte mustrist.

Järgmine on üks minu aastate jooksul armsamaks kampsuniks kujunenud kudum. Lõnga koostises oli kindlasti mingi kogus mohääri, sest ka praegu jätab ta tumedale riidele karvakesi. Kampsun sai kootud küllalt pikk ja istudes kipub tagumine pool veidi välja venima.

Seekordne inventuur tuli üpris üht karva.
Eks valge värv ole praegu ka põhiline, mis meeles mõlgub.
Täna vaja veel lõpetada viimased tegemised ja siis saab paki teele lähetada.

I made review of some old knittings.
Slip-on on the 1st picture I knitted (maybe) in the form 7. I made it so large, that can it wear now too.

On the 2nd picture you can see part of pattern of very large work! I knitted this sweater with a lot of cables. At the moment I don’t want to start it again!

I have knitted a lot of scarves for gifts. This one made with pattern, what I used often.

On the next 2 pictures is knitted shawl. I used this sometimes as scarf, sometimes as wimple.

On the last picture knitted sweater, made from yarn with some mohair.

minu parandamatu kiiks/queer in the head

Minul on üks suur kiiks, mis limiteerib igasugust käsitöö tegemist kohutavalt.
Nimelt proovilappide tegemine.
Ostan lõnga, võtan vardad ja hunniku ajakirju ning alustan mustrite proovimisega. Teen ja teen, aga ikka pole muster see õige, mis sobiks minu vaimusilma ees seisva tulevase esemega. Proovilapp aga kasvab. Lõpuks ind raugeb ja ma panen asja käest, sest juba on kevad/suvi/sügis/talv möödas ning vajadus konkreetse eseme järele on kadunud!

Näitena selle suve juhtum. Kudusin boolerot ja lõnga kippus üle jääma. Sai siis otsitud sobilikku mustrit topi jaoks. Proovilapp oli kasvas juba poole esitüki suuruseks, aga ikka polnud seal seda õiget. Lõpuks olid soojad päevad ka möödas ja asi jäigi seisma. Kas seda proovilappi üles ka harutan, sõltub lõnga kasutamisest tulevikus. Pildid boolerost ja õnnetust proovilapist.

Endale tehtavate esemete puhul ei teki suurt küsimust, sest olen endale teadvustanud probleemi olemasolu. Raskused tulevad aga siis, kui tegu mingi kingituse tegemise või vahetusprojektis osalemisega……
Tahtes parimat, on tulemus ikka nii nagu alati!
Ma tõesti kadestan neid, kes võtavad kätte ja teevad asja ilma 9 korda katsetamata kohe valmis!

I’m freak in crafts: I try out too many pattern!
Sometimes I have special yarn and then try a lot of pattern, sometimes I have pattern and then try it with different yarns. When I don’t get result, what I have seen in my dreams, I stop. Sometimes is winter/summer over soon and I don’t need this handcraft…….
In summer I knitted bolero. Wanted make a top too, but any pattern was good for this. In September was soon too late for top!
Special difficulties I have, when I’m taking part in some exchange project or need some urgent gift.
I want to do my best, but result is like always.
Some examples of my “best part of crafts” too!

raamatukuu ehk päevad siil Felixiga

Juba neljandat aastat saan mina pidada oktoobrit “raamatukuuks”!
Nimelt on oktoobrikuus mul toas alati mingid suured raamatupakkide virnad ja ma tegelen järjekindlalt nende pakkide loendamise ja ühest hunnikust teise tõstmisega.
Muidugi vahepeal teen need pakid lahti ja suhtlen pikalt ja personaalselt iga üksiku eksemplariga ka, kirjutades sinna sisse pühenduse!

Eile see suur protseduur siis algas. Alustuseks tegin endale toreda äraolemise ning lugesin mulle antud teose ikka korralikult läbi ka. Ma arvan, et lastele võib see täitsa mõnus lugemine olla!

Nii et järgeva kolme nädala jooksul on mul igapäevane portsjon käsitööd kindlustatud. Selleks, et valmis jõuda, on päevane norm vähemalt 2,5 pakki ( ehk 20 raamatut).

October have been soon 4 years very busy month for me. Yesterday I got again hundred books for making calligraphy writing. Book is nice and with beautiful and colorful illustrations! I hope all students of 1st grade ( from schools of our county) will be happy, when they get this gift. By schedule I must write in next 3 weeks every day text into 20 books. Yesterday I made only 16…

Aasta täis. Uus algus?

Sügis on käes.
Uue vahetusprojekti ankeet on käes.
Täpselt aasta tagasi esimest korda käsitöö-alases vahetusprojektis osalemiseks tegin ma selles blogis oma esimesed sissekanded.
Võiks öelda, et kõik kordub. Eelmisel aastal olin ma sügavalt mõttesse vajunud, et mida küll teha inimesele, kes ise kõike perfektselt teha oskab. Peale selle aasta pakisaaja blogi otsast otsani läbi lugemist on tunne umbes sama. Raske leida seda õiget lähenemisnurka! Kuigi mõnes mõttes ei peaks see probleemi valmistama, sest mitu vastust ankeedis olid meil nagu üksteiselt maha kirjutatud.

Kas suudan korrata ka eelmisel aastal tehtud sissekannete sagedust?

It’s autumn again.
I started new swapping project.
Last year on September 25th I wrote first post in this blog and started my first craft swapping project too. In 2006 I wrote a lot about my finished and unfinished projects. In this year I have finished only some crafts – for gifts…..
It’s hard to find so many ideas for posts about my crafts like in last year.

näputööst

Minu viimasest käsitöö-alasest postitusest on möödunud väga palju aega. Tuleb häbiga tunnistada, et üks sokk on senini lõpetamata.

Eelmisel kuul sai alustatud nn reisiprojektina heegeldamistööd. Seda sai teha bussisõitudel Tallinna ja laevasõitudel Helsingisse. Valmis veel ei ole: ju on sõite vähe olnud!

I made last post about crafts in March. I finished one sock, but other is still waiting for better days.

Last month I started one crochet as travel project. I crocheted this by making bus trips and on the ship. I hope I will finish mu work  in June!