Tervelt kaks nädalat on mööda läinud, ilma et ühtki rida oleksin suutnud kirja panna.
Mitmel korral on olnud küll arvamusi ja pahameelt selle üle, missugused on inimeste suhtumised ja teod. Kui kohe ei leidnud õigeid sõnu või polnud aega ega võimalust arvuti taha minna, siis paari päevaga tekkis ikka selline käegalöömise tunne, et pole mõtet iga asja pärast tänitada. Kuna küsimused on ikka endiselt päevakorras, siis laon nad siia ritta.
Näiteks maja välisuks, mis iga päev suudetakse ikka ja jälle rivist välja viia. Tavalised asjad on, et lukukeel keeratakse välja, ülemine ukse sulgur võetakse lahti, sisemise lingi kruvi keeratakse välja, lukusüdamik loksutatakse paigast…. Täna oli kellegi palav soov, et uks ikka avatud peab olema, sest keegi oli kinnitõmbamise ühe abivahendi – sisemise ukselingi – lausa kaasa võtnud. Kohe ei oska naabrite hulgast kellelegi näpuga näidata, kes selliseid hulle asju teeb. Tunduvad enam-vähem normaalsed olema, aga mine neid kummalisi kiikse tea.
Järgmine on küsimus, kas käia ringi või otse (üle muru). Nimelt ei mahu kõikide autod päris ukse ette ja nii tulebki osa autosid parkida väikese tee äärde teisel pool muruplatsi. Kuidas autoni jõuda? Ikka otse! Kui tuli lumi maha, sumbati ikka uksest otse autoni. Loomulikult tekkisid kõvad rajad.


Nüüd, kui lumi sulab, on mujal lumi sulanud, aga radadest on jäänud koledad jääkoorikud. Kuidas liiguvad autoomanikud? Ärge mitte lootkegi, et nad valivad puhta asfalttee ümber muruplatsi! Ikka läbi pori , ühelt jäätükilt teisele hüpates!
Käsitööd pole viimastel nädalatel peaaegu teinudki. Kui sokkidest olid enne suuri aastapäevapidustusi tehtud vaid sääred, siis praeguseks on ühele sokile ikka mõned read lisandunud.


Mis sellesse nädalasse puutub, siis naistepäeval ootas meil tööpäeva alguses kõiki naisi lilleõis ning mehed küpsetasid naistele pannkooke. Eks selle naistepäevaga ole veidi kummalised seisud. Paljud mehed ei tee sellest põhimõtteliselt välja. Kes põhjendab seda sooviga mitte tähistada “punast püha”, kes põhimõttelise arvamusega, et lillelaibad kedagi õnnelikuks ei tee….
I haven’t written any words soon 2 weeks. I had in this time many problems to talk and discuss. When I hadn’t time or possibility to write, then on next days I didn’t want write about this anymore.
There were always problems with front door’s lock. Somebody opens door’s fastener, detaches binding screw from door handle etc .Tonight was door handle totally lost! Somebody hates locking the door! All neighbors seem to be more or less normal persons, but who is then this crazy?? My husband is thinking this must be our nether neighbor, who is changing fellows very quickly. Maybe she really wants have always free entry for new mates?
Next question is: why must people walk in the snow when are paths? In our house have many people cars which are standing near the house. Some of them can park near front doors, but some must stay on the way over the small lawn area. Drivers want go to the car directly through the snow. So are there many paths . Now, when snow is melting, are there on lawn ice paths. How are drivers going to the car? No, they don’t use normal footpaths! They are jumping there on ice path and sometimes are slipping down to the mud. But why??
In last weeks I have knitted only a little. Before my last entry I had soon knitted legs till heel, but now I have made only half part of foot.
In last Thursday morning our boss was waiting all women next the front door and gave a flower. Then were all women invited to eat some pancakes (men were baking them)!










