Entries categorized as ‘kass’
Kevad astub iga päevaga lähemale.
Päikese mõju on igal pool tunda. Kui nädal aega tagasi sai veel üritada suusasõitu, siis nüüd on päike sulatanud lume auklikuks. Sõredast lumekihist saab läbi astuda ja jalas peavad olema kummikud. Üritasin pühapäeval saabastega jalutuskäiku teha, kuid paari sammu järel jalad lirtsusid.
Kiisu sätib ennast igal päikeselisel päeval aknalaual sallile mõnulema. Küljekeeramise ajal teeb hoogsaid sirutusharjutusi, otsib paremaid palasid oma tups-rohtliiliast ja seejärel uuesti tuttu. Rohtliilia on spetsiaalselt kassi roheliste taimede närimisvajaduse rahuldamiseks potti pistetud. Uued tupsud on juured kenasti alla ajanud ja varsti tuleb vana rääbakas välja vahetada. Kõik uued lehehakatised, mis lehekodarikust pea välja on ajanud, pistetakse kohe nahka. Ju on värske rohelise vajadus nii suur. Laialehelist kassimuru ta näriks ka, aga see läheb liiga ruttu vanaks. Spetsiaalselt väikeste koguste viljaoraste kasvatamist pole lihtsalt aega ette võtta.
Spring is coming…..
One week ago I went to skiing, but now snow is thawing in the warm of sun quickly. Everywhere a lot of water and Wellingtons are good choice for walking.
Our cat enjoys sleeping on the shawl in the sun. She makes only short brakes for streching out and eating some pieces from spider plant. This plant has terrible sight, but is planted specially for cat ! I must new plant pot up soon. My cat likes cat’s grass too, but she don’t eat all grass and it turns old very quickly. So is spider plant the best choice.
Kategooriad: kass · muud mõtted
Meie pere karvasel sõbral on küll kuninglik elu kui võrrelda mõne naabermaja juures elutseva karvikuga.
Täna hommikul, kui päike soojendas aknalauda, võttis Kitty sealses päikeselaigus positsiooni sisse. Tema tavapärane päevakava koosnebki ühest pesast teise kõndimises, mille vahepeal on kerge võimlemine kraamiskohtade juures ja väga valiv nuuskimine toidukausside juures. Kui mujal jahedus kallale kipub, aitab radiaatoril kõhu soojendamine.
Kui ma peale tööd koju tulen, siis võib pea anda, et mõne hetke pärast ilmub toauksele haigutav ja sirutav tegelane. Siis tuleb kiirelt jope seljast heita, sest vaatamata välisele unisusele tehakse kohe üks hiigelhüpe, et võtta sisse koht minu õlal. Nii tulebki mitmed tegevused ära teha ühe käega, sest vasakut kätt läheb vaja Kitty toetamiseks. Õhtul teleri või arvuti taga istudes tuleb ikka arvestada karvakeraga põlvedel. Kööki minekul peab arvestama, et kohe järgnevad väikesed tippivad sammud, sest mine tea, järsku antakse midagi head…
Näide võimlemisharjutustest
Mõned näited magamisasenditest.
Meil sellist spetsiaalset toru või magamisurgu, kuhu sisse ronida, pole, kuid edukalt leiavad kasutust igasugused tekid ja katted. Teinekord on päris tegu, et leida üles see tekivolt või patjade vahe, kus unine sõber peidus on. Meie pruunikates-beežikates toonides asjade vahel eriti!
It’s great have a lovely furry friend!
She is home alone on working days and wants have a company in the evenings. Sometimes I can use only one hand for making something, because Kitty is sitting on my arm. When I’m walking from one room to other, she is following (specially when I’m going in the kitchen) like a dog. Sometimes she is like playing hide-and-seek with us : it’s hard to find her in our brown-beige flat.
Kategooriad: kass
Täna õhtul arvuti taha jõudes ootas mind ees lõpuks rahustav ning rõõmustav teade, et valge saadetis oli õnnelikult omanikuni jõudnud!
Kui ma valge paki jaoks ankeedi sain, siis algul jäin veidi nõutuks. On ju nii raske leida huvitavat materjali (st lõnga) inimese jaoks, kes ise tegeleb lõngadega!
Paki kokkupanekul olid mul mõned ideed kohe olemas, aga need ei realiseerunud täpselt nii nagu ma vaimusilmas olin ette kujutanud. Sallil katsetasin ma läbi mitmed lõnga ja mustri kombinatsioonid. Kui olin lõpuks valiku teinud ning pool salligi valmis, otsustas “sisemine kvaliteediinspektor”, et sisse lipsanud vigadega eset kinkida ei saa ning alustasin otsast peale.
Salli viimistlemise juures juhtus ka paar naljakast seika. Loomulikult seoses meie kiisuga! Ta on hirmsasti uudishimulik ja soovib kõike vaadata kuskilt kõrgemalt. Kui mina salli viimistlemiseks nööpnõelu paika panin, pidi Kitty loomulikult istuma minu õlal. Kui ma olin salli paika saanud ja võtsin oranži veepritsi, tundsin, kuidas Kitty mu turjal tegi ennast madalamaks kui rohi! Ta nimelt ei osanud seisukohta võtta: senini oli see oranž ese olnud alati seotud mingi temapoolse pahandusega/ probleemiga ja sealt pritsiti tema suunas vett ning pahandati! Kui ta nägi, et tema suunas ühti piiska vett ei lenda ja valitseb vaikus, julges ta jälle istuma tõusta. Veidi aja pärast pidi ta minema ja oma käpaga ära katsuma koha, kuhu seda vett pritsiti.
Kui paki esemed olid olemas, siis tuli mul idee, et väikeste asjade koos hoidmiseks võiks olla üks väike kotike. Materjaliks oli käepärast võtta just naturaalvalge linane, kuid “tänu” niidi kvaliteedi ebaühtlusele tuli see pakend välja kui minivariandis vilets turuvõrk. Selle ümbertegemiseks enam aega ei jätkunud. Mõlgutasin isegi mõtet panna kotile külge sildi “See on ainult valge pakend” ning soovituse vajaduse korral asi üles harutada ning lõng sobilikumalt ära kasutada. Kui on võimalust teda kuidagi ära kasutada (näiteks köögis mingite esemete hoidmiseks), läheks ta siiski ta asja ette.
Today I read, my “White gift for time of souls” arrived at last!
There in package were knitted scarf, yarn for knitting and yarn for crochet, cup with name, some chocolates, tea and one small crochet bag /package.
Kategooriad: Käsitöö · kass · muud mõtted
Selle nädala algus tõi mulle mitu saadetist.
Esimene neist oli valge sisuga pakk.
Esmaspäeva hommikul tegin aega parajaks enne tööle minekut. Tavaliselt on postiljon varajane ja lehed minu lahkumisel juba postkastkastis. Seekord polnud. Kuna ma teadsin, et päev tuleb pikk, tegin lõuna ajal haagi kodust läbi, et kontrollida postkasti. Mingit teadet polnud. Õhtupoolikul tütar helistas, et vanaema juurde olevat viidud mingi minu nimele tulnud pakk ja lubas selle koju tulles kaasa võtta. Kuna teadsin ka ühte teist pakki tulemas, küsisin, kas see oli tilluke pakk. Kommentaar oli, et kerge, aga mitte tilluke. Postiljon olevat käinud päeva jooksul mitu korda meie korteri suletud ukse taga ja lõpuks viinud paki paar maja edasi elava vanaema juurde.
Kokku saime kolmekesi – mina, tütar ja pakk – alles kella 22 paiku. Paki avamise juurde tuli ninapidi juurde ka kõige uudishimulikum karvane tegelane. Paki avamisel omastas Kitty enesekindlalt karbi. Lihtsalt nuusutas selle igast kandist üle ja seadis siis ennast mugavalt muhvi.
Aga nüüd siis pakist endast. Ümbrikust tuli välja karp, karbis oli valgetesse paberitesse pakitud midagi pehmet ja kerget. Pabereid avades polnud mu üllatusel piire!
Seal oli kaks tokki Titan Wool meriinolõnga, purk tekstiilivärvi, TÜ Akadeemilise Naiskoori CD “Eesti Mustrid” ning imeilus haapsalu sall! Lipsuga kaardi pöördel oli ka väike ( pildiga) vihje paki saatja kohta. Sellega oli kõik öeldud! ( Olen ise ka ca 7 aastat elanud koos taksidega).
See helikandja oli tõeliselt tore “hingeline” kingituse osa, kus olid harmoonias nii plaadi nimi, väliskujundus kui ka faktid, et olen ise laulnud Vaike Uibopuu käe all ning osade plaadil kõlavate lauludega sain jooksvalt kaasa laulda!
Sügav kummardus kauni salli kudujale! Mina ise ei suudaks sellist asja vist ka mitme aastaga valmis saada.
Suur-suur tänu Savitaksile!
Kaks päeva hiljem saabus kohale teine pakk. Ka see sisaldas helisevat sisu. Nimelt sattusin pühapäeval üle pika aja kuulama Vikerraadios saadet ” Klassika? See on imelihtne!” ja minu suureks üllatuseks loositi saate auhinnaplaat mulle. Nii saan ma hakata kuulama lisaks koorimuusikale ka Eduard Tubina “Kratti”.
Aga üks küsimus jäi kummitama: kas mitte puhtatõulise taksikoera saba ei peaks olema maapinnaga paralleelselt taha sirutatud? 
Kategooriad: Käsitöö · kass
Täna panen mõned pildid meie Kittyst.
Nädalavahetusel meeldib talle kõndida toast tuppa või kööki, olenevalt inimeste liikumisest. Tänasel hommikupoolikul, kui ma köögis küpsetasin, mõnules ta köögiaknal korvis.
Kui oli käes aeg tolmuimeja välja võtta, oli uni silmapilk kadunud ja ta hüppas oma traditsioonilisse kohta kohvimasina taha.
Selle positsiooni kohta võiks öelda, et nii ta “peidab pea liiva alla”! Tolmuimeja väljavõtmisel, isegi tolmuimeja liigutamisega seotud helide korral ilmneb temal koheselt (isegi läbi une) mehhanofoobia.
Kitty on hoolas küüneteritaja. Kuna ta on tubane kass, siis tuleb kasutada selleks abivahendeid. Kassi peaga küüneteritusalusel kiskus ta kiiresti sisalikeerud lahti ja nii tuli see teistpidi keerata.
Uut vahendit käib ta ka kraapimas, kuid tundub, et vana meeldib talle rohkem. Kitty on küll suhteliselt väikest kasvu, aga uue posti juures jääb istumisplatvorm ta peale ette. Ju peab ta tulevikus, kui vana kraapimisvahend täielikult tükkideks kistud, hakkama rohkem istuvas asendis küüsi teritama.
Some pictures about our Kitty:
- sleeping in the kitchen;
- “in hiding”, when somebody is working with vacuum cleaner;
- Kitty’s old sisal scratcher;
- Kitty is sitting on the new scratcher.
Kategooriad: kass
Ma ei tea, kas hakkasid kõik tolmuvihkajad häält tegema või tundus ka linnajuhtidele kummaline autoga suurt tolmu üles keerutada, aga eile õhtul saabus “tänavatolmuimeja”. Liiva laotamist ma ise ei näinud. Kujutan ette, et liivatamine kalluri kastist võis käia väga kähku. Aga selle kokku korjamine st imemine – vot see oli üks õige pikk ja tolmune protseduur!
Mina oma silmaga nägin , rohkem küll – kõrvaga kuulsin – seda vähemalt 5 tundi. Öösel kell 1 oli igatahes vaikus majas.
Kiisu oli ka sellest pidevast suhistamisest-sahistamisest ärevuses ja käis pidevalt akna juures uurimas, mis toimub.
In last post I wrote about nasty dust on my street. I don’t know what was reason, but yesterday evening was working there street cleaning car! I think scattering of sand didn’t take a lot of time, but yesterday car was working by cleaning (in the dust cloud) more than 5 hours. Out cat was alarmed too and went many time to window to looking around.
Kategooriad: kass · muud mõtted
Teisel leivateol otsustasin natuke koostist muuta.
Esimesel korral oli leib minu jaoks liiga tatramaitseline. Otsustasin tatrahelbeid vähendada 0,5 dl-ni. Nende asemele sai panna nisuhelbeid ja 10-viljahelbeid. Pohlasalati asemel kasutasin Salvesti õunakastet ja keefiri asendas hapupiim.
Sel korral oli leib pealt sile, aga sisu oli hulga heledam.
Minu esimesel leivategemisel oli mul probleeme, et üht “väikest pagarit” helveste ja jahu segust eemale hoida. Seekord vaatasin, et minu köögiaskeldused olid sõbrakese kõrgel külmkapi otsas uinutanud. Vaevalt olin jõudnud korra köögist väljas käia, kui selgus, et “pagar” oli kasutanud seda silmapilku ning ikkagi jõudnud käia kausis helbeid katsumas! Seda näitasid lauale jäänud reeturlikud jäljed!
Ise oli ta küll sellise näoga, et ta lihtsalt jalutas üle laua ning kausi sisu vastu üldse huvi ei tunne!
Some days ago I baked again bread. I made some changes in recipe. First time had bread too much buckwheat’s flavor. So I took this time only 0,5 dl buckwheat flakes and added 0,5 dl wheat flakes. I hadn’t lingonberry jam at home and used apple jam.
My cat likes digging very much! When I’m making something with flour, flakes or groats , she is always looking open-eyed and wants scrape.
This time she was sleeping on the fridge. I went to the other room only for some minutes and she used good opportunity …. There were small white footprints on the table, when I returned to the kitchen!
Kategooriad: kass · muud mõtted
Pole juba kaua aega ühtegi pilti oma tekstide illustreerimiseks lisanud.
Lillepeenra äärde pole maha olnud aega kükitada, et tärkavat loodust jäädvustada. Küll aga jäi silma üks teistsugune vaade, mis sugugi ei meeldinud.
Mis on mutunud?
Õige vastus: vahepeal on langetatud kaks ilusat suurt elujõulist pärna!
Kui Pärnu pärnade langetamise juures näidati, kuivõrd vanad, haiged ja ohtlikud nad on, siis siinsel juhul küll vanadusest ja ohtlikkusest rääkida ei saa. Sellesse, kuivõrd vajalik on vaate avamine, suhtub aga igaüks erinevalt. Mitte väga ammu langetati mõlemalt poolt platsi külgedelt rida pärnasid, et teha ruumi autodele. Järgmine samm oleks juba kogu ala teha üheks suureks parkimisplatsiks.
Mis on muutunud?
Õige vastus: potilill on 4 kuu jooksul jäänud palju väiksemaks! Meie “taimetoitlasest” kiisu on selle lille võtnud oma erilise hoole alla. Ta sööb ära teatud suuruses lehed ja laseb siis uutel võrsetel sirguga, et siis jälle maiustada saaks.
Nagu taustal näha, on tema roheluse-armastuse peale mõeldud. Eelmised kassirohu karbid, kus kasvasid hästi peene lehega taimed, talle üldse ei meeldinud. Tähendab – söömiseks ei meeldinud, küll aga rohu peal magamiseks. Seekordne karp pidi sisaldama laiema lehega rohtu. Vast seda saab nosida ka.
I made last posts without pictures.
Now I want put some pictures for comparing.
First pictures are taken in this year: 1st in January and 2nd in March. Some days ago were two large lime trees lost. I read in newspaper, that it’s necessary to open view in the town. I don’t think so. Maybe all this area will turn into parking area soon?
Other pictures are about our cat’s favorite flower. First picture taken in November 2006, next in March 2007. Cat likes to eat young, small leaves. I have used cat grass too, but she didn’t eat, only used grass for sleeping! Maybe this broad-leafed kind of grass will be good for eating too!
Kategooriad: kass · muud mõtted
Kunagi sai kirjutatud, et muude tööde kõrval sai küpsetada kingitusi. Pilti mul siis näidata polnud. Tegelikult sai seda küpsetamise (õieti küll kuumutamise) tööd ette võetud lausa kolm korda. Nii palju oli vaja juurde teha kingituseks minevaid kruuse-tasse-klaase. Iga kord, kui töö oli tehtud ja ahi jahtunud, tormas ahjuukse avamise heli peale kohale väike karvane “kvaliteediinspektor”. Ta nuuskis tehtu korralikult üle ja piisavalt sooja ahju korral keeras ennast samasse ahjuplaadile tukkuma. Võrreldes radiaatoriga on ahjus ju palju siledam ning kindlam jalgealune!
Kategooriad: Käsitöö · kass
Meie kiisul avaldusid peale seda, kui rõdult sai lillekast sisse tõstetud, tõelised urukoera tunnused. Päevas käis ta hea mitu korda mulda auke kraapimas. Polnud midagi teha – tõstsime kasti ta käppade ulatusest ära. Aga mitte kauaks, sest varsti oli näha, et Kitty jälgis meie tegusid külmkapi otsas olevast kastist mullal lebades. Välja hüpates loomulikult kandis käppadega mulda laiali. Kastile sai peale panna kate. Nüüd hakkas Kitty katte vahele käppa toppima ja püüdis iga käpatõmbega kaasa haarata tükikese mulda
Harjutades on ta saavutanud osavuse ja nii tuleb iga päev mingi kogus mulda kokku pühkida.
Kategooriad: kass · muud mõtted
