postiljon ja postkaardid

Mõned päevad tagasi kiirustasin hommikul tööle, kui kohtusin postikastide juures postiljoniga. Tema oli just lehtede paneku lõpetanud. Mina sikutasin oma kastist saadetised, viskasin pilgu sinna vahele, nägin üht ümbrikku ning nagu muuseas ütlesin, et täna veidi lisa ka! Astusime siis koos välisuksest välja. Minu suureks üllatuseks ütles postiljon, et küll mul on ikka tore sõbranna, kes mulle pidevalt postkaarte saadab! Kostsin siis vastu, et tõepoolest on mul kaugel Ameerikas selline tuttav, kes oma igalt väljasõidult mulle midagi lähetab. Selle peale kostis postiljon, et ta on seda tuttavat pildi pealt näinud, sest kunagi saatis oma pildi postkaardi asemel! Selleks ajaks olime jõudnud järgmise trepikoja ette : tema läks lehtedega sisse ja mina ruttasin edasi. Minul jäid aga kummitama mõtted, kas väikelinnas on siis postiljonil nii vähe perioodikat laiali kanda või on postkaartide saatmine tõepoolest niivõrd iganenud ja vähelevinud asi, et postiljonil on aega sellistele detailidele tähelepanu pöörata!!
Tegelikult ma tol temaga rääkimise hetkel ei märganudki, et suure ümbriku taga oli ka väike postkaart selleltsamalt Ameerika tuttavalt. Avastasin kaardi alles tööl laua taga lehte avades. Eks järjekordne kaart siis teda selliselt juttu alustama panigi!
Pilt on tehtud seinast minu tööarvuti taga, kuhu olen vahetevahel mõned kaardid kinnitanud.

In last week I met our postman near the letterboxes, when I went to work. There in my letterbox was newspaper , magazine and I saw one large envelope too. I told to postman, that today is little bit more than usually! Then she told me, I have a nice girlfriend, who so often sends me postcards! I answered, I really have a penpal who sends me wonderful postcards from different parts, when she’s making trips. Then postman told, that once she saw her on the picture too, when picture was used as postcard! I was really surprised! Are really postcards so rare in our town that it’s possible to remember that kind of facts?

Picture is taken in my office, where I put some postcards on the wall.

Mosaiigimeister :)

My creation
Originally uploaded by juulimaali

Selline vahva mäng Flickri abil:
Reeglid sellised:
a. kirjuta iga küsimuse vastus Flickri otsingusse
b. vali üks pilt esimeselt lehelt
c. kopeeri pildi URL Fd’s Mosaic Maker’isse

Küsimused:

1. Mis on sinu esimene nimi?
2. Mis on sinu lemmiktoit?
3. MIllises keskkoolis käisid?
4. Mis on sinu lemmikvärv?
5. Kes on see kuulsus, kellesse armunud oled? (Njah)
6. Lemmikjook?
7. Unistuste puhkus?
8. Lemmik magustoit?
9. Kelleks tahad suureks kasvades saada?
10. Mida sa armastad siin elus üle kõige?
11. Üks sõna, millega sa ennast kirjeldad?
12. Sinu Flickri kasutajanimi

Mängige ka!

I stole this from egater‘ blog

The concept:
a. Type your answer to each of the questions below into Flickr Search.
b. Using only the first page, pick an image.
c. Copy and paste each of the URLs for the images into fd’s mosaic maker.

The Questions:
1. What is your first name?
2. What is your favorite food?
3. What high school did you go to?
4. What is your favorite color?
5. Who is your celebrity crush?
6. Favorite drink?
7. Dream vacation?
8. Favorite dessert?
9. What you want to be when you grow up?
10. What do you love most in life?
11. One Word to describe you.
12. Your flickr name.

You can play too!

väike test

Leidsin Egaterilt testi.

Olen tulemusega täiesti nõus!

Uued muusikalised momendid

Uus arvuti on korralikult käima saadud ja nii saab jälle päevade lõpus muusikat kuulata.
Eelmise sissekande jaoks muusikalisi linke lisades jäi viimaseks Celtic Woman, kelle esitatud laulust “You raise me up” tekkis mul uus kuulamiste jada . Kuulasin Josh Grobani, Raydian Robertsi , Westlife, Lee Meadi ja Josh Grobani, Paul Pottsi, Becky Taylori jt esitusi. Jõudsin välja ka esmaesituseni – Secret Garden feat Brian Kennedy. Eesti esitus pärineb Valge Gospeli tuuril.

New PC is working now perfectly and so I spent last night by watching videos of the wonderful song “You Raise Me Up”.

muusikalised momendid

Viimasel kuul on terve rida õhtuid olnud mul täidetud muusikaga.

Et kõike selgitada, tuleb alustada algusest.
Tartus kaubamajas mõned nädalad tagasi tuli mõte muretseda endale CD, kus oleks peal Piazzolla muusikat. Väikese otsingu tulemusel hakkasid silma tšellist Yo-Yo Ma CD-d, kus ühel oli salvestatud ainult Piazzolla looming, teisel oli muude teoste hulgas ka Libertango. Valisin nendest siiski The Essential Yo-Yo Ma. Sellel plaadil olid kaunid Ennio Morricone palad, mis viisid nimetatud helilooja loomingu uurimisele. Filmi The Mission muusika kuulamine ( sh pala Gabriel’s oboe) viis edasi laulu Nella Fantasia erinevate variantide kuulamiseni. Sealt kulges tee läbi Celtic Woman‘i ja Hayley Westenra hoopis Händeli muusikani ( Lascia Ch’io Panga) ning sellest …… kontratenoriteni.
Kontratenorite teema jäi mulle õhtuseks uurimiseks kohe pikemaks ajaks. Kõigepealt sai võtta mitu kaunist aariat ( sh Lascia Ch’io Panga Händeli ooperist Rinaldo, Ombra mai fu Händeli ooperist Xerxes, Che farò senza Euridice Glucki ooperist Orpheus ja Euridyke) ning võrreldud erinevaid mees- ja naislauljate esitusi. Edasi sai uuritud ka üksikute lauljate teisi salvestusi.
Igatahes tekkisid mulle lemmikud, kelle erinevaid salvestusi sai ikka ja jälle uuesti kuulatud. Nendeks oli Jochen Kowalski, Andreas Scholl ja Yoshikazu Mera.

Puändina leidsin kord mingit otsingut tehes leidsin lausa sellise pealkirja: Mama, don’t let your babies grow up to be countertenors ! Tomotaka Okamoto, kellele seal viidati, oli mulle eelnevatest otsingutest tuttav. Hakkasid tema kummalised kostüümid mullegi silma, kuid tema laulmise vastu polnud mul midagi. Tema südamlik duett Hayley Westenra’ga Ave Maria meeldis mulle rohkem kui sama laul Hayley Westenra ja Andrea Bocelli esituses.

Lisaks muusika kuulamisele on viimasel kuul tulnud palju tunde kulutada ka aktiivsele musitseerimisele kooris, sest mais oli mitu esinemist. Sellega ei ole veel hooaeg läbi. Juunikuus on Toilas tulemas Peipsiäärsete maakondade laulupidu.

Loodetavasti saab arvutivahetuse tõttu katkenud muusikakuulamine suveöödel jätkuda.

Ventspils

Lätis sai külastatud veel teist Venta jõel asuvat linna – Ventspilsi.

Linna nimi seostus minu jaoks eelkõige suure sadamaga, kuid tegelikkuses ootas ees kaunis roheline linn, kus oli palju parke, lilledega kaunistatud tänavaid , skulptuure ja kus oli omanäoline vanalinn.

Mõned pildid illustreerimiseks ka…

Vana Kuldiga/ Old Kuldiga

Paar nädalat tagasi sai teha paaripäevane reis, mis viis Kuramaale.
Looduses oli veel väga vähe näha kevadet, kuid ajaloolised paigad olid kenad ka ilma suure roheluseta.

Mõned pildid Kuldigast.

Kuldiga asetseb Venta jõel, kus vahetult linna juures paikneb üks Euroopa laiemaid jugasid (Venta Rumba). Linnas on palju korrastatud vanu hooneid, kuid teist sama palju neid, mis ootavad pikisilmi hoolsat restaureerimist.

In April I made a short trip to the Latvia.
Here are some picture s about Kuldiga, old and lovely town on River Venta.

karvane sõber/furry friend

Meie pere karvasel sõbral on küll kuninglik elu kui võrrelda mõne naabermaja juures elutseva karvikuga.

Täna hommikul, kui päike soojendas aknalauda, võttis Kitty sealses päikeselaigus positsiooni sisse. Tema tavapärane päevakava koosnebki ühest pesast teise kõndimises, mille vahepeal on kerge võimlemine kraamiskohtade juures ja väga valiv nuuskimine toidukausside juures. Kui mujal jahedus kallale kipub, aitab radiaatoril kõhu soojendamine.

Kui ma peale tööd koju tulen, siis võib pea anda, et mõne hetke pärast ilmub toauksele haigutav ja sirutav tegelane. Siis tuleb kiirelt jope seljast heita, sest vaatamata välisele unisusele tehakse kohe üks hiigelhüpe, et võtta sisse koht minu õlal. Nii tulebki mitmed tegevused ära teha ühe käega, sest vasakut kätt läheb vaja Kitty toetamiseks. Õhtul teleri või arvuti taga istudes tuleb ikka arvestada karvakeraga põlvedel. Kööki minekul peab arvestama, et kohe järgnevad väikesed tippivad sammud, sest mine tea, järsku antakse midagi head…

Näide võimlemisharjutustest

Mõned näited magamisasenditest.

Meil sellist spetsiaalset toru või magamisurgu, kuhu sisse ronida, pole, kuid edukalt leiavad kasutust igasugused tekid ja katted. Teinekord on päris tegu, et leida üles see tekivolt või patjade vahe, kus unine sõber peidus on. Meie pruunikates-beežikates toonides asjade vahel eriti!

It’s great have a lovely furry friend!

She is home alone on working days and wants have a company in the evenings. Sometimes I can use only one hand for making something, because Kitty is sitting on my arm. When I’m walking from one room to other, she is following (specially when I’m going in the kitchen) like a dog. Sometimes she is like playing hide-and-seek with us : it’s hard to find her in our brown-beige flat.

lubadused ja kiusatused/promises and temptations

Lubasin endale aastavahetusel, et püüan ennast rohkem kontrollida arvuti taha istudes. Et teen ära hädavajaliku ja luusin ringi ainult natukene. Mõnes mõttes on see ka toiminud, sest blogidele kulunud aeg on vähenenud olematuks. Muidugi näitab Bloglines pidevalt üle 8000 lugemata postituse. Vahetevahel olen teinud siis “hoogtöötunnid”, kus käinud kiirelt läbi paarsada postitust. Aga kohati on mulle vastu tuldud ( saab kiirelt läbi vaadata!), sest järjest suureneb parooli alla pandud postituste arv. Muidugi olen ise olnud laisk selliseid isikuid kustutama, sest on olnud lootust, järsku tuleb kunagi veel midagi ilma paroolita.
Aga nendel kordadel, kus ma ennast olen lubanud järjekordselt midagi lugema, on tulnud mingist ootamatust faktist või seosest kiusatus. Kiusatus otsida midagi rohkem välja sellest blogipidajast. Aga kui see kiusatus tuleb peale, siis kaob ära ajataju. Koos leidmisrõõmuga selgub, et öö on möödunud linnulennul ning aeg on lamp kustutada ja ruloo üles tõmmata!
Kord vallandas selle kiusatuse sissekanne ühest kontserdist. Seoste jahtimise tulemusel sain teada, et olime tolle teise isikuga sama koori vilistlaste nimekirjas. Teisel korral selgus, et blogijal oli minu ülikoolikaaslane olnud klassijuhatajaks ning üks blogi omanik oli elanud koos minu kunagise ülemuse pojaga. Eesti on väike!

Selle aasta alguses sai anda aga paar lubadust, mis on mind jälle sidunud arvuti ja otsimistega. Nimelt üks pensionärist sugulane, kellel on igav kodus olla, tahab kokku panna suguvõsa ajalugu. Ta kirjutas mulle pikki kirju sellest, mida ta kõik ära teha tahab. Lubasingi siis talle, et saadan talle andmeid, mis on olemas ning ka Brother’s Keeper programmi sisestatud. Neid üle vaadates otsustasin veel natuke Saagas otsida….. ja nüüd olen igal nädalal vähemalt 10 tundi lugenud meetrikaraamatuid täpsustuste tegemiseks. Nii on antud lubadusest saanud jälle kiusatus- kas leian midagi uut või ei leia!
Vahepeal sai veeta aega ka Ameerika mandrilt andmeid otsides (Ancestry.com). Sealt sai leida huvitavaid fakte sugulaste Saksamaalt Ameerikasse sõidu kohta ( laevade reisijate nimekirjad), kuid mitte konkreetseid fakte huvi pakkunud abiellumiste ja sündide kohta.
Olles kirikuraamatutes otsinguid tegemas isapoolsete sugulaste kohta, hakkasin ema ettepanekul ka tema juurte juures täpsustusi otsima. Olen olnud päris edukas. Loodetavasti saan saadud andmete progammi sisestamise ning väljatrüki tegemise järel ajalooürikutest veidi puhkust. Las siis pensionärid töötavad nende tabelitega edasi.

I have been in this year only sometimes in blog, because in last year I spent too much hours in Bloglines. So is number of unread posts increasing every day. Sometimes when I find some interesting fact, I want to find something more about blog user …..and I spend there a lot of hours.
In last months I have been very often in genealogy sites and read many hours old church books. Some old relatives want to make family trees, but they don’t use computer. I promised to help. Now I’m sometimes thinking : can I find there some new data or not. Of course I want to be good in searching…… and spend again many nights for reading old documents! It was interesting for me find pictures from years 1949, 1950, about alien lists (about people moving from Germany to USA). There were data about my grandma’s sister’s family and grandpa’s sister’s family too. I wanted to find some facts about their families in USA too, but found only death records. So sad that there wasn’t data about birth and marriage in Illinois.
I hope I can print all new data from program Brother’s Keeper in next week. So I can finish searching and old relatives will get on with family tree.

Mööda lennanud näärikuu…

Olen püüdnud sel aastal olla virgem koduste toimetuste ning tööasjadega, aga seda eelkõige kodus arvuti taga kulutatud aega vähendades. Täpsemalt väljendades – olen vaid mõned korrad lubanud ennast sukelduda blogimaailma ning Bloglines näitab lugemata ühikuid juba üle 10000.
Lootsin jaanuarikuus kasvõi ühe postituse teha, aga arvuti kahjuks luges 31.jaanuari viimase tunni juba uue kuu koostisosaks.

See-eest olen muude kiirete tööde kõrvalt lõpetanud sügisprojektide tõttu pooleli jäänud sõrmkindad, ühe juba 2007.a. esimesel poolel kõrvale tõstetud sokipaari ja edeneb vähehaaval ka palmikutega vest. Õhtuse tunnikesega eriti palju edasi ei jõua. Tumeda lõnga puhul eriti.

Kunagi pidasin plaani katsetada värvide üleminekutega lõngast kudumist. Rääkisingi soovist kududa salli ühele inimesele, kes parajasti uuris, mida ma kingiks saada tahaksin. Rohkem sellest juttu ei olnud. Tuli lõpuks ka see kinkide saamise aeg. Enne kui ma pakki avada jõudsin, öeldi juurde märkuseks, et kuna mul niikuinii vähe aega on, siis pakis on mitte lõngaviht, vaid juba kerad!!! Nüüd ei oskagi seisukohta võtta, mida teha nende ilusasti tooni järgi keritud keradega…..

I haven’t been in blogs in last months only sometimes. I promised that I spend more time for home in this year, but I can find this time only by decreasing surfing in internet. So I saw there in Bloglines soon over 10000 unread posts.
In January I finished at last gloves(started in autumn) , socks ( I started sometimes in the beginning of 2007) and started blue cabled vest.